Kui viimased neli päeva reedest alates ja tänase ehk esmaspäevaga lõpetades tunnete tasandil kokku võtta, siis on see nagu kirev nagu vikerkaar, mis on mu nimeski peidus (iiris, see on kreeka keeles vikerkaar). Reede algas sõiduga Roostale, kus olin soojendajaks Lään-Harju kogukonna konverentsil korraldajate poolt pakutud teemaga: Kogukonna koostöö ABC. Terve toatäis rahvast tuli kuulama …
Continue reading Läbikukkunud külavanem – minu tunnete jäämägi
See oli suvelõpu viimane reede, kui meie külla hakkasid voorima inimesed kaugemalt ja lähemalt. Kõik kohad olid siginat-saginat täis, sest me avasime suvelõpu kodukohvikud. Uhh, kuidas kohvikupidajad olid vaeva näinud, kõik olid uhked ja rikkaliku valikuga. Igal kodukohvikul oli oma eripära, kes näitas oma tehnikat, kes korraldas laske- või nooleviskevõistlust. Lapsi lõbustati lemmikloomade ja erinevate …
Hing valutab ja mõistus keeldub uskumast, et Euroopas on alanud sõda. Teise Maailmasõja üleelanute mälestused saavad iga päevaga reaalsema kuju. Kas sõda laieneb või suudavad ukrainlased välisriikide toetuse abiga vastu panna ja Putini väed tagasi lüüa? Kui kaua selleks aega kulub? Kuidas mina saan aidata Ukraina inimesi? Neid, kes sõdivad või neid, kes püüavad sõjajalust …
Olen võlgu postituse. Võlgu ennekõike enese ees ja nende ees, kes osalesid 20. jaanuaril rahvamajas toimunud koosolekul. Kokku 20 osalejat. Ilus number. Kohaletulnud said ülevaate MTÜ Kuimetsa Kodukant senisest tegevusest. Oktoobris 2019 loodud MTÜ sai koosolekul juurde kaks liitumisavaldust, kaks aastat tagasi valitud juhatuse koosseis muudatuse, mis tuleb ka äriregistris fikseerida. Nimelt leidis Krete, et …
2021 jääb ajalukku teise koroona-aastana. Meie küla lukku sai värve pisut enam.
Mäletan kõhedust, mis mind valdas, kui lapsena rahvasuus kõnelduna valge maja uksest sisse tuli minna. Selle maja sisemus on mu mälestustes pime. Hoones elas siis mälu järgi üks pere ja maja tagasopis olid toona tänases mõistes sahvrid, kus ka naabermajade elanikud oma kapsatünne või lihaastjaid hoidsid. Ma ei mäleta, et me lastena liiga heal meelel …
Veel sportlikumaks?!?! Kas tõesti on võimalik veel sportlikumaks muuta ühte küla, kus on olemas iidamast-aadamast pärit spordiplats, kus spordiplatsile viitavaid jälgi oskavad näha veel vaid küla vanemad elanikud, kus on uhke spordisaal, mida enamik kohalikke peale kooli sulgemist vist kahjuks küll külastanud ei ole, ja kus on krossirada, mille ees ilutsev taba ja keelumärk ligi …
Laupäeval, 11. juulil oli õnnelik see, kes sai istuda kindlalt toas ja vaadata aknast õues möllavat maru. Puid langes nagu loogu, oksi, käbisid ja muid lendavaid saadusi oli külavahe täis. Kõige karmim on vaatepilt pargi all, kus täna võib öelda, et juuksuri maja elanikel oli õnne, sest tuul suunas langevad puud majast ja masinatest eemale. …
Kui avatud silmadega ringi käia, siis kõige uuema asjana torkab külavahel silma vana sepikoja, kunagise Agnese baari, hilisema külastusmaja ja nüüdse värske kodu juurdeehitus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada, sest miks kirjutada asjadest, mis niigi näha on. Hoopis põnevam on veel silmale nähtamatu. Kes on näinud meie külas jõusaali? Ah-jaa! Ma ise olen …
Rahvamajas oli veebruari alguses tore kohtumine rännumees Hendrik Relvega, kes rääkis kaugetest maadest, näitas fotosid ja liikuvaid pilte paikadest, kuhu me tõenäoliselt ise kunagi ei satu. Kohtumine rännumehega oli vahva. Aga see poleks pooltki nii tore olnud, kui me poleks enne seda saanud kätte Kohaliku omaalgatuse toega (KOP) soetatud dataprojektorit ja ekraani, mis võimaldab meil …
Kuimetsa küla jutud 